LAUSED
0 284 speciālā zīme martynakowalonek
| jautājums | atbilde | |||
|---|---|---|---|---|
|
Piirlinn, kus kohtuvad erinevad kultuurid ja rahvused.
|
||||
|
Narva jõe ääres asub hermaani kindlus.
|
||||
|
Jõe teisel kaldal asub Vene linn Ivangorod.
|
||||
|
Narva keskaegne vanalinn pommitati sõja ajal puruks.
|
||||
|
Nüüd on linna sümboliks Tartu ülikooli Narva kolledži uus unikaalne hoone.
|
||||
|
Esimese Eesti Vabariigi ajal oli Eesti-Vene piir umbes 10 km Narvast idas.
|
||||
|
Linna elanikest on eestlasi 4%.
|
||||
|
Narvast 12 km põhjas asub Eesti üks ilusamaid kuurorte - Narva-Jõesuu.
|
||||
|
Siin on Eesti kõige pikem liivarand.
|
||||
|
Eesti suvepealinn.
|
||||
|
Siin on ilus liivarand, romantilised pargialleed, rannapromenaad oma teater ja modernne kontserdimaja.
|
||||
|
Suvel on palju tänavakokvikkuid, kus saab kuulata muusikat, vaadata inimesi ja kohtuda sõpradega.
|
||||
|
Rahvusvaheline kuurort - siin on puhkajaid kogu Euroopast.
|
||||
|
Kuurortlinnaks sai juba aastal 1838.
|
||||
|
Juba keskajal oli hansalinn Pärnu tähtis sadam.
|
||||
|
Narva kindluses asub muuseum.
|
||||
|
Pärnus on ilus rand.
|
||||
|
Sai linnaõigused aastal 1283.
|
||||
|
Asub kauni Viljandi järve ääres.
|
||||
|
Kultuurilinn, kus asuvad Tartu ülikooli Viljandi kuluurikolledž ja teater Ugala.
|
||||
|
Juulis toimub siin rahvusvaheline folkloorifestival Viljandi Folk, millest võtavad osa ansamblid ja muusikud kogu maailmast - Aafrikast Lõuna-Ameerikani.
|
||||
|
Viljandi on ajaloolise Mulgimaa keskus.
|
||||
|
Viljandis on lossimäed ja rippsild.
|
||||
|
Sai linnaõigused aastal 1279.
|
||||
|
Asub Haapsalu lahe ääres.
|
||||
|
Linna keskel on keskaegne piiskopilinnus.
|
||||
|
Haapsali on romantiline kuurortlinn kitsaste tänavate ja vanade puumajadega.
|
||||
|
Esimene kuurort ehitati siia aastal 1825.
|
||||
|
Vanas renoveeritud raudteejaamas asub Eesti raudteemuuseum.
|
||||
|
Haapsalust on pärit kuulus Rootsi kunstnik Ilon Wikland - Astrid Lindgreni raamatute illustreerija.
|
||||
|
Late kunstimajas on Iloni Imedemaa, kus asuvad kunstniku raamatuillustratsioonide originaalid.
|
||||
|
Vana raudteejaam elab uut elu.
|
||||
|
Eesti kõige suurem saar.
|
||||
|
Saaremaa sümbolid on kiviaiad, kadakad, tuulikud, dolomiit, suitsukala ja koduõlu.
|
||||
|
Saaremaa pealinn Kuressaare oli kuulus kuurortlinn juba 19. sajandil.
|
||||
|
Siin asub mere ääres keskaegne Kuressaare loss.
|
||||
|
Saaremaal on Kaali meteoriidikraater ehk Kaali järv ning Angla tuulikud.
|
||||
|
Suvised kultuurifestivalid on Saaremaa ooperipäevad, Kuressaare merepäevad, lossipäev ja kammermuusikapäevad.
|
||||
|
Hiumaa on suuruselt teine saar.
|
||||
|
Siin on pikad liivarannad, rahulikud külakesed, suured metsad ja valged majakad.
|
||||
|
Kõpu tuletorn on üks vanemaid maailmas (ehitatud 16. sajandil).
|
||||
|
Hiidlased on tuntud naljamehed, nende huumor on kuulus ka mere taga.
|
||||
|
Hiiumaale saab praamiga Rohuküla sadamast, sõiduaeg 1,5 tundi.
|
||||
|
Talvel võib aga ka autoga üle jää sõita.
|
||||
|
Kihnu naine mootorrattaga.
|
||||
|
Romantiline saar mandri ja Saaremaa vahel.
|
||||
|
Muhust viib Saaremaale üle mere ehitatud tamm.
|
||||
|
Siin on unikaalne Koguva muuseum-küla.
|
||||
|
Muhulased on kuulsad käsitöömeistrid.
|
||||
|
Neil on väga värvilised rahvarided - mehel must-oranž vest, naisel kollane või oranž seelik.
|
||||
|
Muhu kirik on üle 700 aasta vana.
|
||||
|
Siia saab praamiga Virtsu sadamast.
|
||||
|
Kihnu on 7 km pikk, 3,3 lai ja siin on neli küla.
|
||||
|
Naised kannavad siin iga päev rahvriideid ja sõidavad ringi mootorrattaga.
|
||||
|
Kihnu naised on ka kuulsad lauljad ja tantsijad.
|
||||
|
Kihnu pulm on aastat 2003 UNESCO kultuuripärandi nimekirjas.
|
||||
|
Vanas koolimajas asub Kihnu muuseum.
|
||||
|
Varem elasid siin rootslased, praegugi on külanimed rootsikeelsed.
|
||||
|
Saarel on vana surnuaed ja mitusada aastat vanad rõngasristid.
|
||||
|
Eriti tore on saarel käia jalgsi või sõita rattaga.
|
||||
|
Enne sõda elas siin 2500 inimest.
|
||||
|
Vormsile saab praamiga Rohuküla sadamast, sõiduaeg 45 minutit.
|
||||
|
Ruhnu on Lätile lähemal kui Eestile.
|
||||
|
Ka siin elasid varem rootslased, kes aastal 1944 Rootsi läksid.
|
||||
|
Saarel on unikaalne puukirik, mille ehitusaeg on 17. sajand.
|
||||
|
Ruhnus on kaunis valge liivaga rand ja ilusad metsad.
|
||||
|
Saarele saab sõita lennuki või laevaga.
|
||||
|
Enne sõda elas siin umbes 300 inimest.
|
||||
|
No küll oled sa ikka tubli!
|
||||
|
10 õppetükki on juba läbi!
|
||||
|
Sa oled tõesti palju õppinud!
|
||||
|
Nüüd oskad sa vist eesti keelt juba päris hästi.
|
||||
|
Sa said teada, et Eestis on neli aastaaega.
|
||||
|
Sa oskad rääkida kevadest, suvest, sügisest ja talvest.
|
||||
|
Igas aastaajas on ju midagi ilusat.
|
||||
|
Ära arva, et Eestis on ainult kaks aastaaega: üheksa kuud talve ja kolm kuud midagi muud.
|
||||
|
Sulle meeldib oma puhkuseplaanidest ja reisidest rääkida.
|
||||
|
Sa võid nüüd ka oma perekonda eesti keeles tutvustada.
|
||||
|
Samuti võid võid sa nüüd tööintervjuule minna ja interjueerijaga eesti keeles rääkida.
|
||||
|
Sa oskad öelda, mis haridus sul on, millises koolis sa õppisid ja kus sa varem töötasid.
|
||||
|
Eks ole tore ka hommikul köögis eesti keelt praktiseerida.
|
||||
|
Nii hea on öelda: "Ma tahan veel mahla" või "Oi, kui head pannkoogid sa tegid!"
|
||||
|
Sa oskad rääkida oma vabast ajast ja ka sellest, mis sporti sa teed.
|
||||
|
Sport on väga tähtis, see annab palju energiat ja jõudu.
|
||||
|
Numbrid on sulle muidugi veel suur probleem, aga ära muretse, need on kõigile rasked.
|
||||
|
Nii et neid me harjutame kogu aeg.
|
||||
|
Aga oma sünipäeva ja sünniaastat pead sa küll eesti keeles oskama öelda!
|
||||
|
Ja nüüd ma soovin sulle jälle: "Palju õnne!"
|
||||
|
Sa küsid, miks.
|
||||
|
Sest sa oled selgeks õppinud juba kõik 14 eesti keele käänet.
|
||||
|
Tõesti, tõesti, nii see on!
|
||||
|
Ja ei võtnudki mitu aastat aega!
|
||||
|
Lähen koos sõbraga.
|
||||
|
Sõidan praamiga.
|
||||
|
Joon kohvi ilma suhkruta.
|
||||
|
Töötan hambaarstina.
|
||||
|
Loeng on kella kaheni.
|
||||
|
Läksime jõeni.
|
||||
|
Tahtsin saada kokaks.
|
||||
|
Olen pärit Hiiumaalt.
|
||||
|
Küsi õpetajalt!
|
||||
|
Siin on alati nii head saiad.
|
||||
|
Kes seal laua all istub?
|
||||
|
Maja ees seisab punane auto.
|
||||
|
Meil pole enam aega.
|
||||
|
Helista mulle enne lõunat.
|
||||
|
Ma joon teed ilma suhkruta.
|
||||
|
Mina tulen kindlasti
|
||||
|
Kauplus on juba kinni.
|
||||
|
Kogu pere teeb sporti.
|
||||
|
Need on ilusad kingad, kuid liiga väikesed.
|
||||
|
Ma eil ole kunagi Hiinas käinud.
|
||||
|
Poes on kuni kaheni lõuna.
|
||||
|
Loeme kõik koos!
|
||||
|
Tehke palun uks lahti!
|
||||
|
Siin on liiga külm.
|
||||
|
Kell on viis minutit kuus läbi.
|
||||
|
Nad elavad Frankfurdi lähedal.
|
||||
|
Ma ei kuulnud mitte midagi.
|
||||
|
Mõnikord käin ma trennis ka.
|
||||
|
Tulin koju ning läksin magama.
|
||||
|
Olgu, näeme homme.
|
||||
|
Kohtume siis pärast tööd.
|
||||
|
Kui sageli/tihti sa Tartus käid?
|
||||
|
Ma jäin hiljaks, sest buss ei tulnud.
|
||||
|
Ilm oli halb, seepärast jäin koju.
|
||||
|
Lossi taga on ilus aed.
|
||||
|
Söök on juba valmis.
|
||||
|
Mul on veel natuke aega vaja.
|
||||
|
Kus te olete varem töötanud?
|
||||
|
Õnneks ei jäänud me hilajks.
|
||||
|
Ülidselt mulle see töö.
|
||||
|
Keda te siin ootate?
|
||||
|
Mida sa pühapäeval teed?
|
||||
|
Mitmes täna on?
|
||||
|
Mitmes lehekülg see on?
|
||||
|
Mitu korda oled sa Londonis käinud?
|
||||
|
Kui kaua see buss sinna sõidab?
|
||||
|
Kellena su vend töötab?
|
||||
|
Kelleks sa kutsekoolid õppisid?
|
||||
|
Kelleks sa tahad saada?
|
||||
|
Missugune ilm homme tuleb?
|
||||
|
Mis raamatut sa loed?
|
||||
|
Kas sa oled seda artiklit lugenud?
|
||||
|
Kas Tallinnast saab Pariisi lennata?
|
||||
|
Linnud lendasid lõunamaale.
|
||||
|
Mulle meeldib talvel puhata.
|
||||
|
Pere puhkas lõunas.
|
||||
|
Ta tahab ka meiega koos kinno tulla.
|
||||
|
Ma ei tahtnud sulle õelda.
|
||||
|
Kuhu sa tahad minna?
|
||||
|
Ta läks juba koju.
|
||||
|
Ma tahtsin lihtsalt kodus olla.
|
||||
|
Mul ei olnud üldse raha.
|
||||
|
Talv tuli juba novembris.
|
||||
|
Ma ei saa varem tulla.
|
||||
|
Kuhu sa minu asjad panid?
|
||||
|
Ta paned kiiresti riidesse.
|
||||
|
Me peame veel õppima.
|
||||
|
Ta pidi kohe koju minema.
|
||||
|
Kas sa näed seda kollast lindu?
|
||||
|
Ma ei näinud mitte midagi.
|
||||
|
Mida sulle vabal ajal teha meeldib?
|
||||
|
Ma ei teinud mitte midagi.
|
||||
|
Kas sa said aru, mida nad rääkisid?
|
||||
|
Ma ei saanud midagi aru.
|
||||
|
Me jäime kooli hiljaks.
|
||||
|
Ärge jääge tööle hiljaks!
|
||||
|
Õhtul meeldib mulle teed juua.
|
||||
|
Hommikul me jõime mahla.
|
||||
|
Mida sa süüa tahad?
|
||||
|
Hommikul ma ei söönud midagi.
|
||||
|
Kas vihma juba sajab?
|
||||
|
Eile sadas terve päev.
|
||||
|
Plaanid nädalavahetuseks
|
||||
|
Mis sa nädalavahetusel teed?
|
||||
|
Mu sõbral on sünnipäev.
|
||||
|
Missugusel sõbral?
|
||||
|
Minu töökaaslasel Matil.
|
||||
|
Millal see sünnipäev on?
|
||||
|
Laupäeva õhtul kell kaheksa.
|
||||
|
Ja kus?
|
||||
|
Mati suvilas.
|
||||
|
Tore, siis saame pühapäeval maale minna.
|
||||
|
Teeme nii, pühapäeval läheme suvilasse.
|
||||
|
Mis meil nädalavahetusel plaanis on?
|
||||
|
Lähme laupäeval Piritale jalutama ja pühapäeval teatrisse!
|
||||
|
See on küll hea mõte, aga minu emal on laupäeval sünnipäev.
|
||||
|
Siis peame küll tema sünnipäevale minema.
|
||||
|
Aga mis me talle kingime?
|
||||
|
Võime kinkida kokaraamatu ja lilled.
|
||||
|
Missugused lilled su emale meeldivad?
|
||||
|
Talle meeldivad punased roosid.
|
||||
|
Kus sa käisid?
|
||||
|
Kuhu sa lähed?
|
||||
|
Ma käisin maal.
|
||||
|
Ma käisin suvilas.
|
||||
|
Ma käisin peol.
|
||||
|
Ma käisin rattaga sõitmas.
|
||||
|
Ma käisin uisutamas.
|
||||
|
Ma käisin pargis jooksmas.
|
||||
|
Ma käisin sõbral külas.
|
||||
|
Ma käisin mere ääres.
|
||||
|
Ma lähen maale.
|
||||
|
Ma lähen suvilasse.
|
||||
|
Ma lähen peole.
|
||||
|
Ma lähen rattaga sõitma.
|
||||
|
Ma lähen uisutama.
|
||||
|
Ma lähen parki jooksma.
|
||||
|
Ma lähen sõbrale külla.
|
||||
|
Ma lähen mere äärde.
|
||||
|
Kas sa viid homme mu ämma suvilasse?
|
||||
|
Siin on 30, võta ja vii.
|
||||
|
Aga tagasi?
|
||||
|
Tagasi pole vaja!
|
||||
|
Mees tuleb pärast puhkust tööle ja räägib.
|
||||
|
Keda või mida mees tagasi ei taha?
|
||||
|
Ta ei tea, kui tore puhkus mul oli!
|
||||
|
Kas käisid mere ääres, ujusid ja päevitasid?
|
||||
|
Ei, mere äärde sõitisid naine ja lapsed.
|
||||
|
Mina puhkasin kodus.
|
||||
|
Arva, kuidas mees kodus puhkas.
|
||||
|
Otsime koos abikaasaga tööd Soomes.
|
||||
|
Abikaasa soovib tööd koristajana, oskab aknaid pesta ja võib ka aednikuna töötada.
|
||||
|
Mina olen transporditöötaja, töötanud autojuhina 11 aastat ja bussijuhina 10 aastat.
|
||||
|
Võin töötada ka autopesulas.
|
||||
|
Soome keele oskus väike, vene keel hea.
|
||||
|
Meil on oma auto.
|
||||
|
Oleme sõbralikud inimesed.
|
||||
|
Kõik pakkumised on oodatud!
|
||||
|
Pakume ehitus- ja remonditööd.
|
||||
|
Töö kvaliteetne, hind hea, töömehed tõelised meistrid.
|
||||
|
Meie materjalid ja transport.
|
||||
|
Tähtajad lühikesed: kerge suvila 1 kuu, maja 6 kuud, korteri remont 2 nädalat.
|
||||
|
Hoian teie lapsi Tartus Maarjamõisas.
|
||||
|
Haridus: kõrgem, pensionil algkassiõpetaja.
|
||||
|
Energiline, sportlik, sõbralik.
|
||||
|
Sobivad ka nävadalvahetused.
|
||||
|
Lapsed armastavad mind.
|
||||
|
Mul on oma aed, kus lapsed õpivad aiatööd.
|
||||
|
Meeldib nendega väljas jalutada.
|
||||
|
Põllumees töötab maal.
|
||||
|
Ta töötab tavaliselt väljas.
|
||||
|
Põllumehe töö on raske.
|
||||
|
Ta töötab, kui päike paistab, ja ka siis, kui vihma sajab.
|
||||
|
Aga põllumehe elu on tore ka, sest ta kohtub alati kevade, suve, sügise ja talvega.
|
||||
|
Põllumehel on 60 lehma.
|
||||
|
Lehmad annavad piima.
|
||||
|
Põllumehel on oma piimaauto.
|
||||
|
Sellega ta viib piima linna.
|
||||
|
Linnas ta müüb piima ära.
|
||||
|
Nii ta saab raha, et osta sööki lehmadele.
|
||||
|
Põllumehe töö on raske, aga vajalik meile kõigile.
|
||||
|
Ettekandja töötab kohvikus.
|
||||
|
Ta peab alati olema sõbralik.
|
||||
|
Kui inimesed tulevad kohvikusse tahavad nad juua kohvi ja süüa salatit, kooki või pirukat.
|
||||
|
Ettekandja annab neile menüü.
|
||||
|
Inimesed loevad, millised salatid, pirukad ja koogid menüüs o
|
||||
|
Mõnikord inimesed küsivad, mis on ettekandja lemmikkoogid.
|
||||
|
Ettekandja ütleb, kui palju tellimus kokku maksab, ja võtab kliendilt raha.
|
||||
|
Ettekandja töö algab hommikul ja lõpeb õhtul.
|
||||
|
Kui tal on vabad päevad, ei lähe ta kunagi kohvikusse.
|
||||
|
Bussijuhi töö on huvitav.
|
||||
|
Ta näeb iga päev, kuidas, inimesed sõidavad siia ja sinna.
|
||||
|
Ta näeb ka, milline on linn hommikul, kui päike tõuseb, ja milline õhtul, kui läheb pimedaks.
|
||||
|
Mõnikord on bussijuhil stress.
|
||||
|
See on siis, kui reisijad ei ole sõbralikud.
|
||||
|
Bussijuhi töös on raske ka see, et ta peab hommikul väga vara üles tõusma.
|
||||
|
Tihti kell viis või pool kuus hommikul.
|
||||
|
Aga kui töö algab vara, see ka lõpeb vara.
|
||||
|
Nii et mõnel päeval bussijuht on vaba juba pärast lõunast ja võib teha, mida ta tahab.
|
||||
|
Mis elukutsed need on?
|
||||
|
Kes õpetab lapsi?
|
||||
|
Kes sõidab autoga?
|
||||
|
Kes ehitab maja?
|
||||
|
Kes kirjutab artiklit?
|
||||
|
Kes teeb restoranis süüa?
|
||||
|
Kes kirjutab raamatut?
|
||||
|
Kes töötab aias iga päev?
|
||||
|
Kes mängib pargis lastega?
|
||||
|
Kes paneb ajalehed postkasti?
|
||||
|
Kes oskab hästi võõrkeeli?
|
||||
|
Kes annab kliendlie menüü?
|
||||
|
Kes istub iga päev arvuti taga?
|
||||
